2-00 Peatükk 2: Kuidas aktsiaturg töötab ja miks hinnad liiguvad

Nüüd, kui oleme tutvunud mõningate põhisinvesteeringutega, saame vaadata, kuidas aktsiaturg tegelikult töötab ja miks hinnad liiguvad.

Aktsiaturu põhialuste mõistmiseks vajame kiiret ülevaadet mõnest põhiekonoomika seadusest – pakkumise ja nõudluse seadustest.

Pakkumine ja nõudlus aktsiaturul

Aktsiaturg koosneb “müüjatest” – inimestest, kellel on aktsia, kuid kes oleksid valmis selle müüma (kui hind on piisavalt kõrge), ja “ostjatest” – inimestest, kes soovivad aktsiat osta (kui hind on piisavalt madal).

Aktsiaturg töötab, kogudes kõik need ostjad ja müüjad, ühendades nende pakkumised ja tehes tehinguid. Tehingute hind määratakse pidevalt muutuvate pakkumise ja nõudluse liikumiste kaudu aktsiate osas. Hind ja kogus, kus pakkumine on võrdne nõudlusega, nimetatakse “turutasakaaluks”, ja üks aktsiaturgude peamine roll on aidata seda tasakaalu saavutada. Saame kasutada aktsiaturgu, et tuua välja suurepäraseid pakkumise ja nõudluse näiteid ostjate ja müüjate vahel, kes soovivad erinevaid hindeid.

Kuidas see töötab, saame näha lihtsustatud näite abil. Kujutage ette, et on olemas ABC aktsia – praegu omab 10 inimest 1 aktsiat igaühel, ja 10 inimest soovib osta igaühel 1 aktsiat.

Aktsiate pakkumine

“Pakkumine” viitab aktsionäride koguarvule, kes oleksid valmis oma aktsiaid müüma. Iga müüja on erinev – mõned inimesed oleksid valmis müüma odavalt, teised tahavad palju rohkem raha.

Kõik need müüjad “hindavad” oma aktsiat erinevalt. Aktsiaturu mõistes on nende väärtus nende “küsi hind” – madalaim summa, mida nad peaksid saama, et oma aktsiat müüa. Vasakul olevad aktsionärid oleksid valmis oma aktsiate eest palju madalamat hinda võtma kui paremal olevad müüjad. Kui vaatame kogu aktsiate turgu, siis kui hind tõuseb, tõuseb ka aktsiate koguarv, mis on “pakutud”:

Turuhinnaga $10 pakutakse ainult 1 aktsiat, kuid hinnaga $25 pakutakse 5 aktsiat.

Aktsiate nõudlus

“Nõudlus” viitab potentsiaalsete ostjate koguhulgale, kes oleksid valmis aktsiat ostma mis tahes hinnaga. Saame kasutada sarnast näidet nagu ülal – kujutage ette, et meil on 10 inimest, kes soovivad osta 1 aktsiat igaühel, kuid on valmis maksma ainult teatud hinda:

Erinevalt pakkumisest tähendab see, et kui hind tõuseb, on vähem inimesi, kes on valmis aktsiat ostma. Näiteks, kui aktsia hind oli $30, oleks ainult 4 inimest valmis ostma (need 4 paremal, kes oleksid valmis maksma $30 või rohkem). Ostjate aktsiate väärtus on “pakkumise hind” – suurim summa, mida ostja oleks valmis aktsia eest maksma.

Kui vaatame kogu nõudlust graafikuna, siis see kaldub allapoole:

Turutasakaal

“Turutasakaal” on punkt, kus pakkumine ja nõudlus kohtuvad – kõik potentsiaalsed ostjad ja müüjad kauplevad, kuni ei jää kedagi, kes oleks hinnaga nõus. Graafikul näete tasakaalupunkti, kus pakkumine ja nõudlus kohtuvad.

Oma ostjate ja müüjate näite abil saame näha täpset punkti, kus turg saavutab tasakaalu:

Hinnaga $27 (tegelikult kuskil $25.50 ja $27.50 vahel) ja kogusega 5 on pakkumine võrdne nõudlusega ja turg on tasakaalus. Praktilisest vaatenurgast on need ostjad ja müüjad, kes tegid tehingu:

Ostjad, kes soovisid aktsiat kõige rohkem, ja müüjad, kes olid kõige innukamad sellest vabanema, tegid oma tehingu. Ülejäänud ostjate jaoks ei olnud ükski müüja valmis oma aktsiat piisavalt madala hinnaga müüma, et nad sooviksid osta.

Järgmine madalaim müüja tahab oma aktsia eest $28, kuid järgmine kõrgeim ostja maksab ainult $25, seega rohkem tehinguid ei toimu.

Tõhus tasakaal

See näide on mõistetav, kuid miks ei toimunud meil 8 tehingut, vaid ainult 5? Kui kõik kõrgeimad ja madalaimad ostjad ja müüjad oleksid omavahel otseselt seotud, võiks toimuda palju rohkem tehinguid.

Kahjuks on sellega seotud mõned suured probleemid. Suurim probleem on teave: madalaim müüja, kes müüs kuskil $10 ja $12 vahel, näeb nüüd, et keegi teine müüs oma aktsia üle $35 – kõik müüjad püüavad müüa ainult kõrgeimatele ostjatele ja kõik ostjad püüavad osta ainult madalaimatelt müüjatelt. Inimesed varjavad aktsiate tõelist väärtust, kartes, et neid petetakse.

Aktsiaturud eksisteerivad, et tagada, et seda ei juhtuks. Kõik ostjad ja müüjad saavad näha, mida teised teevad, tuues kõik ostjad ja müüjad samasse ruumi ning lastes neil täpselt öelda, milliseid hindu nad “Pakkumise” ja “Küsimise” osas esitavad, et kõik saaksid oma tehingu eest õiglast hinda.

Meie järgmine õppetund käsitleb põhjalikumalt, kuidas aktsiabörsid ja aktsiaturud toimivad!